Xe xe .Aimar lag Kurs ene ter geed ner ogtson.
Za yutaich erxem gishuudiin ene odriin amariig erxiin dalimd minii enexuu byatsxan sambaraar orj irsend tani talarxalaa ilerxiilii.
Bi sayaxan bodsiimaa.Odor irex tusam mongoliin ireedui bolson ta bid , mongoliin xoich uy zaluus maani ooriin gadaad torx xuvtsas xunar style imagend anxaarxaas iluuteigeer ooriin tolgoin daxi erdem medlegtee iluu anxaaral tavix bolj.Ene ch zov zuitei sanaa.Ugaasaa teed xund omsoj zuusen ed baraagaa gaixuulaxaas iluu tolgoi dotorx erdem medlegeeree gaixuulax , bolovsrol chadlaaraa xuniig diilex goy bas saixan.Iinxuu negen uxar bodoliig ooriin tolgoind siiruulexiin dalimd id zaluu nasaaraa gaixuulj yavaa zaluus ta buxendee ooriin meddeg chaddag zuilees bagiig ch gesen xuvaaltsii gej sanalaa.
Xe xe ingeed bichxeer ta buxen * za ene yamar yadag noxor xun amitand xicheel zaax geed bna * gej.xe xe .zovoo.Yumtai xun l busdad yumnaasaa xuvaaltsaj baidag.xe xe
Bi ooroo tiim aixtar togs saixan german xeltei xun bishee.Bi german xeliig guravdax jildee uzej baigaa.exnii xoyor jil mongold ene jilee germand buur oirtuulj xelbel Bremen xotiin xelnii kursd dadlaga xiij bna.Bi ooroo arvan jild baixdaa aagui muu suragch baisan german xel deer.Muu xuneer yugaa zaalguulxav geed garchvaa ! x exe.
Tegeed bi bodlooldoo.Nogoo arvan jild unshsan ali neg sedvee naiz noxoddoo yarij xelj zaaj ogood bas ooriinxoo medseniig batatgax….Ene l sanaa nad bna.
Bi ta buxend buur exnees ni zaaj.mon dalimd ni ooriin medlegiig sorix .martsan negiig ni daxij sergeex , mon bas l ta bxuentei adil shineer zarim sedvee uzej xarax gej l ….xe xe
Gexdee bi bas bodsoon.xeliig online-r surna gedeg tuvegtei.Tiim bolxoor bi ta buxend chadax chineegeeree xayalbarchlaad .Ooriin arga baril gexiimuu neg tiim zuileer turshaad uziil gej .Ooriin arga baril yu baixvee.xund oilgoxod iluu doxom bas jaaxan sonirxoltoi mayagaar l …
Xe xe.Bi ch ooroo zaluu xun ( 19 ) nadad ch bas surax zuil ix baigaa…Bugdeeree goy surj medsen zuilee biy biyndee xuvaaltsaj zaaj surgaj sonsoj medej chadval mongol uls maani xogjinoo x exe.
Tegeed yu ch gesen iim sedev neegeed xeseg xarii gej bodloo.Xeseg xarii gedeg maani dood tal ni 10 gishuuniig ene bulandaa tataj xamruulax sanaa.Tegeed yag burduul exnii xicheelee exlii gej bodloo.
zaaz ta buxen teed sonirxoltoi bol ene sedveer orj garch baigaarai.
Ene udaagiin bichlegee * Yagaad zaaval German xel ?* gesen asuultad jaaxan xariu nemex gesen sanaagaar ondorlii….
….Yor ni bol odor irex tusam globarchlagdaj baigaa delxii yortontsod Europiin xolboo xemeex tom tsogtsiin xamrax xuree noloolox noloolol maani todii xemjeegeer ix bolj buiz.Ene utgaaraa German xel maani Europiin xolboonii ulsuudiin zonxilox gol xel yum bna.
Mon tuunees gadna delxii deer niit 101 say xun german xeleer yarij bichdeg gesen too uzuulelt 12-r bairand ordog.
Yoronxii bolovsroliin surguulid angli xelnii daraa orxuits tugeemel xel.
Web site-uud german xel deer delxiid angil xelnii daraad ordog .Internetiin xoyordax xel gej bolno.
Bas sonirxuulj xelxed europiin xolboonii ulsuudaas ix deed surguulid surxad german uls xamgiin toxiroljtoi bogood ene ni tolboriin xemjee baga surgaltiin system unexeer sain gesen sanaa baix.Odoogoor germand 200000 orchim gadnii oyutnuud surch ajillaj bna.
Xundetgesen Burn_st gishuun 2006-01-26
Герман хэлний хичээл /Анхан шат/
Hi Daemon
Ooriig tani burtgelee za....xe xe ...Bi oird xicheel geed zavgui baisan .
Xicheelee arvan xun burtguulxeer exlii gej bodoj baigaa bi .
bi tanai xotiig medxiim bna.bi ch bas ooroo tsagan deer asuudaltai baigaa bolxoor xamtdaa uzeed bolox baixaa gej bodoj bna .uul ni german xeliig chi neg jil uzsen buur tegeed orchind ni .tiim bolxoor exnii xeden xicheeluud maani oort chini jaaxan uitgartai sanagdaj magad baix.
Za za yu ch gesen tegeed daxiad xeden xun orj irexiig xuleeye
Hi Anu ...xe xe
Bayartai
xundetgesen Burn_st gishuun 30-01-2006
Ooriig tani burtgelee za....xe xe ...Bi oird xicheel geed zavgui baisan .
Xicheelee arvan xun burtguulxeer exlii gej bodoj baigaa bi .
bi tanai xotiig medxiim bna.bi ch bas ooroo tsagan deer asuudaltai baigaa bolxoor xamtdaa uzeed bolox baixaa gej bodoj bna .uul ni german xeliig chi neg jil uzsen buur tegeed orchind ni .tiim bolxoor exnii xeden xicheeluud maani oort chini jaaxan uitgartai sanagdaj magad baix.
Za za yu ch gesen tegeed daxiad xeden xun orj irexiig xuleeye
Hi Anu ...xe xe
Bayartai
xundetgesen Burn_st gishuun 30-01-2006
hi oroin mend
End neg anduural garsan bololtoi ...uul ni bi zugeer l german xel zaax gej uzex gesen yu ve xaa xamaagui bussenis ene terluu orulltsan ...lag sonin ....
Za za udkuu butschix baixa....
Rosa -g burtgelee za ...Welcome
Odoogiin baidlaar ....Anu , Daemon , Rosa gesen gurvan suragchtai ...
Xicheelee teed udkuu exlii gej bodoo l bna xe xe.....Xunuus tooxguiin te ....Odoo neg doloo xonog xarhcaad irex doloo xonog 13 -naas exlii za
Bayartai
End neg anduural garsan bololtoi ...uul ni bi zugeer l german xel zaax gej uzex gesen yu ve xaa xamaagui bussenis ene terluu orulltsan ...lag sonin ....
Za za udkuu butschix baixa....
Rosa -g burtgelee za ...Welcome
Odoogiin baidlaar ....Anu , Daemon , Rosa gesen gurvan suragchtai ...
Xicheelee teed udkuu exlii gej bodoo l bna xe xe.....Xunuus tooxguiin te ....Odoo neg doloo xonog xarhcaad irex doloo xonog 13 -naas exlii za
Bayartai
guten tag meine damen un herren! Wie gehts ihnen (or) wir sind aller? Wir beginnen lernen Deutsch! Ich bin ser glucklich finde Deutsche klasse auf der Enternet! Vielen dank Herr burn_st. Ich wunschen du willst bekommen ausgezeint Lerer! za yostoi ygnii tsugluulga bolchih shig bollo! gramatik n ynen tolgoi ergyyleed baidag yumaa! orosihtoi tustei te? bie daah surah nom gert baisaniig n heseg nuhaj bilee odoo ch martjee martaj!
-
Зочин
Gishuudiin odriin mend.xe xe yamar xoorxon yum be .
Bi bugdii ni burtgelee za.Nadad lag goy sanagdaj bna.
tiin bas zarim nogoo German xel meddeg xunuus ni xudlaa xuniig bitii shooloodaarai za xe xe...
Bi xicheeluudee shivj exelj baiga...Gexde minii pc-d mongold fond baixgui xetsuul bna .exnii xicheeluudee galilgaal bichix baix oilgooroi za.Tegej baigaad yavaandaa bi zaaval krill font olno oo za...
Bi xicheelee neex xundruulj yavuulkuu gej bodoj baiga.Jishee ni bi exnii xicheeleeree ta buxend german tsagaan tolgoig zaay gej bodjino.Tegeed bi usgiin galig duudlaga , xolboo usgiin niilemjuudiig xerxen duudax talaar zaay gej bodool xe xe...Bi jishee mongol ugeer duudaj bolxuits aviag orluulj bichsen baiga...
Gexdee aldaa onoo zondoo l baigaa .ta buxen ter dariud ni xelj zasaad xamtraad bugdeeree surtsgaay.
Bas bi geriin daalgavar ogno o xe xe .medeej ta bugdiin tsag zaviig xundetgeed tiim aixtar bish ch gesen yaay gexev....
Bugdeeree xamtraad goy german xel surna za ...Bi margaash ogloo ajlaar Köln yavna .Tiim bolxoor xed xonog orj irj amjkuu baix .Tiim bolxoor oilgooroi.
xamgiin anxnii xicheel irex tavdax odor tavigdax bolno.ternees omno bi neg orj irenge gishuudiig bugdii ni yag burtgej avii texu
Xundetgesen Burn st gishuun
Bi bugdii ni burtgelee za.Nadad lag goy sanagdaj bna.
tiin bas zarim nogoo German xel meddeg xunuus ni xudlaa xuniig bitii shooloodaarai za xe xe...
Bi xicheeluudee shivj exelj baiga...Gexde minii pc-d mongold fond baixgui xetsuul bna .exnii xicheeluudee galilgaal bichix baix oilgooroi za.Tegej baigaad yavaandaa bi zaaval krill font olno oo za...
Bi xicheelee neex xundruulj yavuulkuu gej bodoj baiga.Jishee ni bi exnii xicheeleeree ta buxend german tsagaan tolgoig zaay gej bodjino.Tegeed bi usgiin galig duudlaga , xolboo usgiin niilemjuudiig xerxen duudax talaar zaay gej bodool xe xe...Bi jishee mongol ugeer duudaj bolxuits aviag orluulj bichsen baiga...
Gexdee aldaa onoo zondoo l baigaa .ta buxen ter dariud ni xelj zasaad xamtraad bugdeeree surtsgaay.
Bas bi geriin daalgavar ogno o xe xe
.medeej ta bugdiin tsag zaviig xundetgeed tiim aixtar bish ch gesen yaay gexev....Bugdeeree xamtraad goy german xel surna za ...Bi margaash ogloo ajlaar Köln yavna .Tiim bolxoor xed xonog orj irj amjkuu baix .Tiim bolxoor oilgooroi.
xamgiin anxnii xicheel irex tavdax odor tavigdax bolno.ternees omno bi neg orj irenge gishuudiig bugdii ni yag burtgej avii texu
Xundetgesen Burn st gishuun
-
Зочин
anu_1010
Dimon
Rosa11
closedman
BjE
Vi
Chandaa,
Khaliunaa_ta
Yoson gishuun .nadtai niileed 10.xe xe
Bas nemj burtguulex xumuus bicheerei za . Bas xarj chadalgui orxison xun baival xeleerei za.
tiin nad bas uul ni olon sana bna aa.Bi exnii neg 45 xonogiig Anxan shatnii kurs bolgood .suuld ni neg shalgalt avaad tentssen xumuusee tsaash ni avch yavna.xarin uldesniig ni daxij shalgaj baij tsaash ni dund shatluu oruulii gej bodoj baiga ...xe xe ...sanaa bol bna ...xarin chadxiin bolu boo med ...
Tiin tegeed buur lag togsson xunuusdee chadliinxaa xireer goy shagnal ogno za bi ...jishee ni mongolduugaas duu tatax erx ch yum u xe xe ...
Bi 45 xonogt ( 6 doloo xonog , doloo xonogt xoyor udaa ) niit 12 udaagiin xicheel orno .Neg odriin xicheeleer 2 sedev niit 24 sedeviig exnii anxan shatand bagtaay gej bodoj bna ...
Tegeed 45 dax odor shalgalt avna a xe xe...
Ta bugd ch bas bodson sanasnaa bicheerei za ...Ta bugdiin sanal xuseltiig sonsoxdoo aygui durtai bna a bi za
bayartai saixan amartsgaagaarai ...
Xundetgesen Burn_st gishuun xe xe
Dimon
Rosa11
closedman
BjE
Vi
Chandaa,
Khaliunaa_ta
Yoson gishuun .nadtai niileed 10.xe xe
Bas nemj burtguulex xumuus bicheerei za . Bas xarj chadalgui orxison xun baival xeleerei za.
tiin nad bas uul ni olon sana bna aa.Bi exnii neg 45 xonogiig Anxan shatnii kurs bolgood .suuld ni neg shalgalt avaad tentssen xumuusee tsaash ni avch yavna.xarin uldesniig ni daxij shalgaj baij tsaash ni dund shatluu oruulii gej bodoj baiga ...xe xe ...sanaa bol bna ...xarin chadxiin bolu boo med ...
Tiin tegeed buur lag togsson xunuusdee chadliinxaa xireer goy shagnal ogno za bi ...jishee ni mongolduugaas duu tatax erx ch yum u xe xe ...
Bi 45 xonogt ( 6 doloo xonog , doloo xonogt xoyor udaa ) niit 12 udaagiin xicheel orno .Neg odriin xicheeleer 2 sedev niit 24 sedeviig exnii anxan shatand bagtaay gej bodoj bna ...
Tegeed 45 dax odor shalgalt avna a xe xe...
Ta bugd ch bas bodson sanasnaa bicheerei za ...Ta bugdiin sanal xuseltiig sonsoxdoo aygui durtai bna a bi za
bayartai saixan amartsgaagaarai ...
Xundetgesen Burn_st gishuun xe xe
-
Зочин
bi xicheeliinxee talaar jaaxan medeelel bicheed onoodor duusgii...
Xe xe.
Minii kurs 3 shattai.Anxan dund bas gunzgii gesen.Exnii anxan shat niit 45 xonogiin xugatsaatai.& doloo xonog baix .Tegeed bi doloo xonogt xoyor udaa yag xicheel orox bolno.Myagmar baasand.bolj bna u .bolkuu bol xeleerei za.Tegxeer niit 12 xicheel baigaa.Neg udaagiin xicheeleer bugdeeree xoyor sedev gargana.Texeer niit exnii eeljind anxan shatand 24 sedev bi skiz gargasan baiga.
mon bi suragchidiig xe xe...100 onoogoor dugnene.Negent l neg tiim yum xiijaam chini dun taviad yavuul goy baix te xe xe.
25 onoo Geriin daalgavar...
25 onoo Suragchiin idevx / uund xicheeliin idevx oroltsoo /
10 busad ../ bi uund gishuud zarim neg medee medeelel olj irj bussaddaa sonirxuulval yamar ve gej...
Mon arvan onoog bi gishuudiin tsaraig xarjaagaad goy muuxai gejiij ...xudlaa xudlaa xe xe...ta buxend goy shagnal bolgoj uldeene....xudlaa xudlaa bas ...xe xe...ene arvan onoo ...yavtsiin shalgaltiin dun za...
ingeed uldsen 30 onoo Xamgiin suuliin shalgalt
Undsendee niit yavtsiin 70 onoonoos dood tal ni 50 onoo avsan xun shalgaltand orox erxtei jiliin etssiin ..ugui anxan shatnii etssiin shalgalt
za tur bayartai
Xundetgesen Burn_st ni xe xe
Xe xe.
Minii kurs 3 shattai.Anxan dund bas gunzgii gesen.Exnii anxan shat niit 45 xonogiin xugatsaatai.& doloo xonog baix .Tegeed bi doloo xonogt xoyor udaa yag xicheel orox bolno.Myagmar baasand.bolj bna u .bolkuu bol xeleerei za.Tegxeer niit 12 xicheel baigaa.Neg udaagiin xicheeleer bugdeeree xoyor sedev gargana.Texeer niit exnii eeljind anxan shatand 24 sedev bi skiz gargasan baiga.
mon bi suragchidiig xe xe...100 onoogoor dugnene.Negent l neg tiim yum xiijaam chini dun taviad yavuul goy baix te xe xe.
25 onoo Geriin daalgavar...
25 onoo Suragchiin idevx / uund xicheeliin idevx oroltsoo /
10 busad ../ bi uund gishuud zarim neg medee medeelel olj irj bussaddaa sonirxuulval yamar ve gej...
Mon arvan onoog bi gishuudiin tsaraig xarjaagaad goy muuxai gejiij ...xudlaa xudlaa xe xe...ta buxend goy shagnal bolgoj uldeene....xudlaa xudlaa bas ...xe xe...ene arvan onoo ...yavtsiin shalgaltiin dun za...
ingeed uldsen 30 onoo Xamgiin suuliin shalgalt
Undsendee niit yavtsiin 70 onoonoos dood tal ni 50 onoo avsan xun shalgaltand orox erxtei jiliin etssiin ..ugui anxan shatnii etssiin shalgalt
za tur bayartai
Xundetgesen Burn_st ni xe xe
Xicheel nomer 1 . German xelnii Tsagaan tolgoi
§ 1.Tsagaan tolgoi.
German xel ni 26 usegtei.
A a , B b , C c , D d , E e, F f , G g , H h , I i , J j , K k , L l , M m , N n ,O o , P p , Q q , R r ,S s ,T t ,U u ,V v , W w , X x , Y y , Z z
Edgeer undsen 26 usegnees gadna tuxain xelnii ontslogt toxirson ovormots gurvan useg bii.
Ä ä , Ö ö , Ü ü
Mon neg nemelt useg bii ß -ene usegiig ( ees tseet ) gej duudna . ugend davxar ss gej orno
Za exnii xicheeleeree ta buxend german xelnii usegnii duudlaga.Mon usgiin niilemjuudiin duudlagiig ooriin chadax chineegeeree tailbarlaj ogii xe xe...Medeej yag sonsood xaraad surkuu bolxoor xen xend ni dutuu dulimag zuil garax biz .gexdee bi xicheegeed xund jaaxan ch gesen oilgogdoxoor bichii za .
Tiin , bi dund surguulid angil xel uzej baixda , angil xelnii duudlaga ( galig gedeg baixa ) ter zuiliig sain oilgodogui baisiima .Yagaadiin buu med . ter nogoo xashiltand dotor bas angil usgeer bichsen galig gedgii ni . jishee ni [e: ] Tiim bolxoor ta buxend bi mongol xeleer edgeer usegnuudiig yaj duuduul zugeer ve gedgiig xelj ogii xe xe...gexdee buur tiim sain onts bishilde. Bi jishee duudlaga duitsxuits mongol ugiig orluulj bichsiin xe xe.oilgoj unshaarai za .nemelt tailbariig ni ard ni [ xashiltand xiisen baiga ].nemj bas xelxed tsagaan tolgoig uzej baixad jishee ni bi anxanda angil usegtei xolij xutgaj duudaj baisan.Tiim bolxoor angil useg ene tertei ogtxon ch xolij solij bolkuu.Ene xel ooroo aygui ovormots mash goy xel xe xe.Za amjilt xusii.
( bi uul ni bodoj baisiima , galigiig ni mongol usgeer bichii gej tegsen minii pc –nd odooxondo krill font alga tiim bolxoor uuchlaarai za ).mon davxar anxaarax zuil gevel edgeer duudlaga zugeer l tsagaan tolgoin duudlaga bolno.Ug uguulbert oor avia bolj ordog ugiin ard bi * temdeg tavilaa -
1.A a – yor ni ali ch tsagaan tolgoi ene usgeer exeldeg.Texeer german tsagaan tolgoind ene usegiig ( mongol ug – Aav [ etseg xe xe ] ) ingej duuddag.gexdee urtaar bish .zugeer yag l mongol A .
2.B b – Ene usegiig mon l adilxan ( mongol ug - Bex [ chirneel ] .mongol tsagain tolgoin B aviatai ijil .
3.C c – Za ene usegiig deer xelsen shig angil usegtei xolij bolkuu.Ix ondoo duudlagatai. ( mongol ug – Tsetseg [ navch ] ) . Tsetseg , tseg gedeg ugend ordog * Ts * Aviagaar duudxad bolno.
Za xe xe exelj uzsen gurvan aviaga daxiad neg amanda duudaad uzdee.
A a , B b , C c xe xe
4.D d – ( mongol ug – Devter [ nom ] ) .Devter gedeg ugiin De- avia.
5.E e – ( mongol ug – Eej [ aav ] ) .Eej gedeg ugiin E-avia.Ta edgeer aviag duudaj uzexde jishee mongol ugiig xeleed daraa ni tuxain aviag salgaj xelj neg uzeerei za .
6.F f – ene usgend toxirox mongol ug ...tiin ...Ta Efliin tsamxag geed yag mongoloor xeleed uz.Tegeed exnii * ef * gesen aviag tasalj avaad xeleed neg uzde.Za medku e neg l sonin bolchlo .gexde oroldood uzde .
7.G g – ( mongol ug – Ger [ baishin ] ) Ge- gesen avia.
A a , B b ,C c , D d , E e , F f , G g .
8.H h – ( mongol ug – xamar [ am ] ) Xa – gesen avia .
9.I i – ( mongol ug – Ix [ baga ] ) I – gesen avia .
10.J j * – ( mongol ug – Joton [ dorvoljin elsen chixer xe xe ] ) .Jot – gesen aviag tasalj avaad duudana.gexdee ta dund ni baiga * o * usegiig urtaar bitii neex duudaarai.End xesegt bi neg zuiliig nemj xelex xeregtei bolvuu gej bodlo.J j – useg ni zugeer l tsagaan tolgoin duudlagaaraa Jot gegdej buig anxaarna u .Jishee ni manai nogoo jaran negiin ii usegtei ijil .zugeer l usgiin ner .Ugend xerxen oorchlogdoj oroxiig dood bulgees uzeerei.
11.K k – ( mongol ug – Kaadar [ durs bichleg ] ) Ka - gedeg avia
12.L l – edgeer usegiig angil xelnii duudlagatai duitsuulj bolno. * Eel ( xe xe ) *
13.M m – edgeer usegiig angil xelnii duudlagatai duitsuulj bolno
14.N n - edgeer usegiig angil xelnii duudlagatai duitsuulj bolno
15.O o – Ene usegiig xoyor yanzaar duudaj boldog.jaaxan xetsuu.yag mongoloor orluulj xelex gexeer. negt ene usegiig ( mongol ug – Oo [ shud ugaadag ] ) Bogino * o * aviagaar duudaj bolno.Xoyort ene usegiig [mongol ug – ondog [ xool ] * o * mon uneg ( amitan ) * u * useg xoyoriin dunduur duudaj bolno . gexed ordog usgeer bas orluulj bolno.Za za yoronxido daraagiin xicheeluudees iluu oilgomjtoi bolox baix.
A a , B b , C c ,D d , E e , F f , G g , H h , I i , J j , K k , L l ,M m ,N n, O o,
Say bi erguuleed bichsenee unshsan chini jaaxan xetsuul bolchij .gexdee minii chadaj baigaa ni l oilgooroi za .Uul ni bi xel zaaya geed shiidsiim chini ooroo bas jaaxan medlegtei baix yostoildo.jishee ni bi ingej oort taarsan m*ng*r argaar zaajaaxaar nogoo aimar xelnii uzuuriin n ene ter geed zaasan bol ....xe xe...za yaxve ...
16. P p – Pepsi ( angil ug shu ) shuud pe aviag ni salgaal duudchix.Mongol P usegtei adilxan .
17.Q q – Kunz geed neg erdemten baidag te .Ternii Ku – aviag taslaj avaad.
18.R r – Er xun gedegiin * Er * .gexdee bid yaj ch goy duudaad yag german xumuus shig xelj chadkuul de.Tednii ene usegee duudaj baigaa ni tsaanaa l ondoo. bi ch bas ooroo yag chadkuu teden shig.Bi zugeer l ingeed xelchuul xun oilgono gesen aviag mongol ugeer duitsuulj bichij baigaan..sanaa zovoltgui ta xediig edgeer ugsiig ingeed duudxad xun oilgono.
19.S s – ( mongol ug - Esgii [ ger ] ) Es – aviag tsalj avaad jaaxaan urtaas duudxad bolno baix .
20.T t – ( mongol ug – Temee [ mal ] ) Te . aviagaar
A a , B b , C c , D d ,E e ,F f , G g , H h , I i ,J j ,K k , L l ,M m ,N n ,O o , P p , Q q ,R r, S s , T t,
21.U u – Mongol tsagaan tolgoin U usegtei ijil . Ulaanbaatar gedgiin u
22.V v * – ta xed dund surguulida Goethegiin * Faust * gedeg zoxioliig unshsan u.Ter zoxioliin nerni Fau- avia.Gexde usegnii ner ni l iim shuu .yag ugend orxooroo ooroor duudagdana.Gexdee ugend duuddagdag duudlagiig daraa tusda xicheel bolgoj orii za .Ene useg mon l ijil ugend oor avia bolj orno
23. W w – ene useg mongol tsagaan tolgoin guravdax useg B usegtei ijil duudagdana
24.X x – iks xe xe ingeed unshuul oilgox bolvu .yor ni ene latin useg .tiim bolxoor angil tsagaan tolgoin x usegeer duudaj bas bolno.
25.Y y * - xe xe bi ene usegiig yaj tailbarlax argaa odoo boltol oloogui bna .Tsagan tolgoix ni xuvid .Ugend bol ooroor orno.
Ner ni aimar urt.jaran negiin ii gedegtei ijilxen urt xe xe.
* Upsilone* zugeer l yag minii angilaar galiglaj bichij baigaag unshij baigaataigaa adilxan unshad uzeerei.
26.Z z – tsagaan tolgoin duudlaga ni tsetseg gedeg ugiin * Tse- * aviag aviag tasalj avaad araas ni * t - * zalgaad guitsee he he *tset*
A a , B b , C c , D d , E e, F f , G g , H h , I i , J j , K k , L l , M m , N n ,O o , P p , Q q , R r ,S s ,T t ,U u ,V v , W w , X x , Y y , Z z
Za undsen ene 26 usegiig bi ooriin xemjeend mon bolomjooroo bichlee.magadgui zarim negend ni jaaxan tiim zuil baival xeleerei .Yor ni xarxad jaaxan tiim bolchloo gexdee yaxve.ongorson.uuchlaarai.daraa zasaj bichnee
----edgeer 26 gaas gadna 3 nemelt useg bii . gexdee bi medkuu bna asuult sambar deer garax uguig ni .bi tegeed ingej bichii gej bodloo.
1.A a useg zugeer jiriin.gexdee deeree mongol yoton gedegt ordog yo useg shig tsegtei.xoyor tsegtei.ene useg ni [ mongol ug – erweehei ] erweehei gesen ugiin suuliin * ei - * aviag ilerxiilne. *e* useg araas ni xagas ii
tsaashid bi ene usegiig *ae*gej bichij baix bolno.anxaarch avaarai.
2.O o – mon l deeree xoyor tsegtei .[ mongol ug – oi / mod / ] Oi gesen avia barag ter chigeeree.gexdee bas jaaxaan oor .Ene usegnuudiig duudxad jaaxan xundreltei.tiim bolxoor ta bugd chadliinxaa xireegeer german xel meddeg xun baival asuuj suraglaarai za .
3. U u – mon l deeree xoyor tsegtei .( mongol ug – uigarjin ) Ui – gesen aviatai barag l ijilde.
za ingeed undsen exnii xicheeliin 1 dex xeseg duusaj bna .
Bi bodsiima.exleed yu ch gesen usegee tanidag bolood mon usegnuudiin niilemjuudiig meddeg bolchuul tsaashid ugee unshaad yavxad xyalbar bol u gej .
Zarim neg xetsuu usegiig bi chadax chineegeeree bicheed door xavsgargalaa.oilgooroi.Nad krill font baikuu.gexdee bi daraa daraagiin xicheeluudeer xaij olood chaduul bichne za.Xicheenee bi olj magad
§ 1.Tsagaan tolgoi.
German xel ni 26 usegtei.
A a , B b , C c , D d , E e, F f , G g , H h , I i , J j , K k , L l , M m , N n ,O o , P p , Q q , R r ,S s ,T t ,U u ,V v , W w , X x , Y y , Z z
Edgeer undsen 26 usegnees gadna tuxain xelnii ontslogt toxirson ovormots gurvan useg bii.
Ä ä , Ö ö , Ü ü
Mon neg nemelt useg bii ß -ene usegiig ( ees tseet ) gej duudna . ugend davxar ss gej orno
Za exnii xicheeleeree ta buxend german xelnii usegnii duudlaga.Mon usgiin niilemjuudiin duudlagiig ooriin chadax chineegeeree tailbarlaj ogii xe xe...Medeej yag sonsood xaraad surkuu bolxoor xen xend ni dutuu dulimag zuil garax biz .gexdee bi xicheegeed xund jaaxan ch gesen oilgogdoxoor bichii za .
Tiin , bi dund surguulid angil xel uzej baixda , angil xelnii duudlaga ( galig gedeg baixa ) ter zuiliig sain oilgodogui baisiima .Yagaadiin buu med . ter nogoo xashiltand dotor bas angil usgeer bichsen galig gedgii ni . jishee ni [e: ] Tiim bolxoor ta buxend bi mongol xeleer edgeer usegnuudiig yaj duuduul zugeer ve gedgiig xelj ogii xe xe...gexdee buur tiim sain onts bishilde. Bi jishee duudlaga duitsxuits mongol ugiig orluulj bichsiin xe xe.oilgoj unshaarai za .nemelt tailbariig ni ard ni [ xashiltand xiisen baiga ].nemj bas xelxed tsagaan tolgoig uzej baixad jishee ni bi anxanda angil usegtei xolij xutgaj duudaj baisan.Tiim bolxoor angil useg ene tertei ogtxon ch xolij solij bolkuu.Ene xel ooroo aygui ovormots mash goy xel xe xe.Za amjilt xusii.
( bi uul ni bodoj baisiima , galigiig ni mongol usgeer bichii gej tegsen minii pc –nd odooxondo krill font alga tiim bolxoor uuchlaarai za ).mon davxar anxaarax zuil gevel edgeer duudlaga zugeer l tsagaan tolgoin duudlaga bolno.Ug uguulbert oor avia bolj ordog ugiin ard bi * temdeg tavilaa -
1.A a – yor ni ali ch tsagaan tolgoi ene usgeer exeldeg.Texeer german tsagaan tolgoind ene usegiig ( mongol ug – Aav [ etseg xe xe ] ) ingej duuddag.gexdee urtaar bish .zugeer yag l mongol A .
2.B b – Ene usegiig mon l adilxan ( mongol ug - Bex [ chirneel ] .mongol tsagain tolgoin B aviatai ijil .
3.C c – Za ene usegiig deer xelsen shig angil usegtei xolij bolkuu.Ix ondoo duudlagatai. ( mongol ug – Tsetseg [ navch ] ) . Tsetseg , tseg gedeg ugend ordog * Ts * Aviagaar duudxad bolno.
Za xe xe exelj uzsen gurvan aviaga daxiad neg amanda duudaad uzdee.
A a , B b , C c xe xe
4.D d – ( mongol ug – Devter [ nom ] ) .Devter gedeg ugiin De- avia.
5.E e – ( mongol ug – Eej [ aav ] ) .Eej gedeg ugiin E-avia.Ta edgeer aviag duudaj uzexde jishee mongol ugiig xeleed daraa ni tuxain aviag salgaj xelj neg uzeerei za .
6.F f – ene usgend toxirox mongol ug ...tiin ...Ta Efliin tsamxag geed yag mongoloor xeleed uz.Tegeed exnii * ef * gesen aviag tasalj avaad xeleed neg uzde.Za medku e neg l sonin bolchlo .gexde oroldood uzde .
7.G g – ( mongol ug – Ger [ baishin ] ) Ge- gesen avia.
A a , B b ,C c , D d , E e , F f , G g .
8.H h – ( mongol ug – xamar [ am ] ) Xa – gesen avia .
9.I i – ( mongol ug – Ix [ baga ] ) I – gesen avia .
10.J j * – ( mongol ug – Joton [ dorvoljin elsen chixer xe xe ] ) .Jot – gesen aviag tasalj avaad duudana.gexdee ta dund ni baiga * o * usegiig urtaar bitii neex duudaarai.End xesegt bi neg zuiliig nemj xelex xeregtei bolvuu gej bodlo.J j – useg ni zugeer l tsagaan tolgoin duudlagaaraa Jot gegdej buig anxaarna u .Jishee ni manai nogoo jaran negiin ii usegtei ijil .zugeer l usgiin ner .Ugend xerxen oorchlogdoj oroxiig dood bulgees uzeerei.
11.K k – ( mongol ug – Kaadar [ durs bichleg ] ) Ka - gedeg avia
12.L l – edgeer usegiig angil xelnii duudlagatai duitsuulj bolno. * Eel ( xe xe ) *
13.M m – edgeer usegiig angil xelnii duudlagatai duitsuulj bolno
14.N n - edgeer usegiig angil xelnii duudlagatai duitsuulj bolno
15.O o – Ene usegiig xoyor yanzaar duudaj boldog.jaaxan xetsuu.yag mongoloor orluulj xelex gexeer. negt ene usegiig ( mongol ug – Oo [ shud ugaadag ] ) Bogino * o * aviagaar duudaj bolno.Xoyort ene usegiig [mongol ug – ondog [ xool ] * o * mon uneg ( amitan ) * u * useg xoyoriin dunduur duudaj bolno . gexed ordog usgeer bas orluulj bolno.Za za yoronxido daraagiin xicheeluudees iluu oilgomjtoi bolox baix.
A a , B b , C c ,D d , E e , F f , G g , H h , I i , J j , K k , L l ,M m ,N n, O o,
Say bi erguuleed bichsenee unshsan chini jaaxan xetsuul bolchij .gexdee minii chadaj baigaa ni l oilgooroi za .Uul ni bi xel zaaya geed shiidsiim chini ooroo bas jaaxan medlegtei baix yostoildo.jishee ni bi ingej oort taarsan m*ng*r argaar zaajaaxaar nogoo aimar xelnii uzuuriin n ene ter geed zaasan bol ....xe xe...za yaxve ...
16. P p – Pepsi ( angil ug shu ) shuud pe aviag ni salgaal duudchix.Mongol P usegtei adilxan .
17.Q q – Kunz geed neg erdemten baidag te .Ternii Ku – aviag taslaj avaad.
18.R r – Er xun gedegiin * Er * .gexdee bid yaj ch goy duudaad yag german xumuus shig xelj chadkuul de.Tednii ene usegee duudaj baigaa ni tsaanaa l ondoo. bi ch bas ooroo yag chadkuu teden shig.Bi zugeer l ingeed xelchuul xun oilgono gesen aviag mongol ugeer duitsuulj bichij baigaan..sanaa zovoltgui ta xediig edgeer ugsiig ingeed duudxad xun oilgono.
19.S s – ( mongol ug - Esgii [ ger ] ) Es – aviag tsalj avaad jaaxaan urtaas duudxad bolno baix .
20.T t – ( mongol ug – Temee [ mal ] ) Te . aviagaar
A a , B b , C c , D d ,E e ,F f , G g , H h , I i ,J j ,K k , L l ,M m ,N n ,O o , P p , Q q ,R r, S s , T t,
21.U u – Mongol tsagaan tolgoin U usegtei ijil . Ulaanbaatar gedgiin u
22.V v * – ta xed dund surguulida Goethegiin * Faust * gedeg zoxioliig unshsan u.Ter zoxioliin nerni Fau- avia.Gexde usegnii ner ni l iim shuu .yag ugend orxooroo ooroor duudagdana.Gexdee ugend duuddagdag duudlagiig daraa tusda xicheel bolgoj orii za .Ene useg mon l ijil ugend oor avia bolj orno
23. W w – ene useg mongol tsagaan tolgoin guravdax useg B usegtei ijil duudagdana
24.X x – iks xe xe ingeed unshuul oilgox bolvu .yor ni ene latin useg .tiim bolxoor angil tsagaan tolgoin x usegeer duudaj bas bolno.
25.Y y * - xe xe bi ene usegiig yaj tailbarlax argaa odoo boltol oloogui bna .Tsagan tolgoix ni xuvid .Ugend bol ooroor orno.
Ner ni aimar urt.jaran negiin ii gedegtei ijilxen urt xe xe.
* Upsilone* zugeer l yag minii angilaar galiglaj bichij baigaag unshij baigaataigaa adilxan unshad uzeerei.
26.Z z – tsagaan tolgoin duudlaga ni tsetseg gedeg ugiin * Tse- * aviag aviag tasalj avaad araas ni * t - * zalgaad guitsee he he *tset*
A a , B b , C c , D d , E e, F f , G g , H h , I i , J j , K k , L l , M m , N n ,O o , P p , Q q , R r ,S s ,T t ,U u ,V v , W w , X x , Y y , Z z
Za undsen ene 26 usegiig bi ooriin xemjeend mon bolomjooroo bichlee.magadgui zarim negend ni jaaxan tiim zuil baival xeleerei .Yor ni xarxad jaaxan tiim bolchloo gexdee yaxve.ongorson.uuchlaarai.daraa zasaj bichnee
----edgeer 26 gaas gadna 3 nemelt useg bii . gexdee bi medkuu bna asuult sambar deer garax uguig ni .bi tegeed ingej bichii gej bodloo.
1.A a useg zugeer jiriin.gexdee deeree mongol yoton gedegt ordog yo useg shig tsegtei.xoyor tsegtei.ene useg ni [ mongol ug – erweehei ] erweehei gesen ugiin suuliin * ei - * aviag ilerxiilne. *e* useg araas ni xagas ii
tsaashid bi ene usegiig *ae*gej bichij baix bolno.anxaarch avaarai.
2.O o – mon l deeree xoyor tsegtei .[ mongol ug – oi / mod / ] Oi gesen avia barag ter chigeeree.gexdee bas jaaxaan oor .Ene usegnuudiig duudxad jaaxan xundreltei.tiim bolxoor ta bugd chadliinxaa xireegeer german xel meddeg xun baival asuuj suraglaarai za .
3. U u – mon l deeree xoyor tsegtei .( mongol ug – uigarjin ) Ui – gesen aviatai barag l ijilde.
za ingeed undsen exnii xicheeliin 1 dex xeseg duusaj bna .
Bi bodsiima.exleed yu ch gesen usegee tanidag bolood mon usegnuudiin niilemjuudiig meddeg bolchuul tsaashid ugee unshaad yavxad xyalbar bol u gej .
Zarim neg xetsuu usegiig bi chadax chineegeeree bicheed door xavsgargalaa.oilgooroi.Nad krill font baikuu.gexdee bi daraa daraagiin xicheeluudeer xaij olood chaduul bichne za.Xicheenee bi olj magad
Сүүлийн удаа burn_st 2-р сар.18.06 6:52 pm-д засварласан, нийт 1 удаа засварласан.
§ 2 .Usgiin niilemj , tuunii duudlaga zui
1.A a – usegiig oguulbert jiriin l a usgeer duuddag.aa- urt aa usgiig urtaar boginiig boginoor.
gexdee ixenx german ugend orson ( mongoloor bol egshig useg a, e ,i , o....) egshig usegnuud orgolttoi duudagddag.Urtaar gesen ug.tiim bolxoor bi tsaashid ugend orson urtaar duudagdag egshignuudiig tod xaraar esvel dooguur ni zuraasaar temdeglej yavii.
A a- tai jishee xeden ug ogii – die Klasse ( angi )
der Staat ( uls , tor zasag )
die Bahn ( tomor zam , gudamj zam )
die Bahn - gedeg ugiig avch zadlii tsomooroo.
Exnii ug *die* usgeer zadavlbal * d * , * i *, * e *.---D – usegiig zugeer l d-geer duudna.Xarin ugiin dund * i * + * e * useg niilj orson baival urtaar ii gej duudana. diid geed chignaalddagiin * dii* avia.
Bahn – B avia zugeer mongoltoi ijil . xarin ugiin dund * a * + * h * baival uuniig urt * aa *gej oilgoj bolno. Gexdee ene Bahn gedeg ugiig duudaxda * n * -iin ard jaaxaan * a * jiiregleerei za .
die Klasse = kla + sse ------* kla * geed xelxeer amarxan baigaaz.yag l mongol duudlagaar. xarin ugiin dund * s * useg davxardaj orson baival. zugeer l ( mongol ug – sam ) * s * -usgeer duudana.gexdee jijkeen urt.
die Klasse.bolj bna u
der Staat- Ugiin exend * S * useg ni * T* esvel * P * usegnii omno orson baival ( mongol ug – shatar ( togloom ) ) * sh * avia boldog .galiglaj bichvel :shtaat.Bi anx surxaasaa omno german kino sonsoj uzejaaxad aygui ix * sh * usegtei .xe xe.
Texeer ter deer bichseng martaj bolkuu p, t –iin omno yamagt * sh * bolno.
2. B b – texeer b avia omno uzsen shig ugend yag xeveereel ordog baix ni .end neex sanaa zovox xeregui.
3.C c -* Tse*----German xelend * c * geer exelsen ug tiim olon baixgui ee.Ixenx gadnaas orj irsen xari ugend * c * avia baidag.Jishee ni * Chips * Angil duudlagaar duudaj bolno…Mon * Chef * Sheef ( angilaar duudarai )
Za baijaarai jishee xeden ug ogoodxii za : das Cafe – kafe ( end *c* maani * k * bolj duudagdana.Amarxanada gadaad ugnuuded mongoloor bol xari ugnees orj irsen tsooxon xeden ugnuuded * c * avia * k* bolj ordog bna .
der Champion – avarga
Mon bas zarim gadaad ugend * c * ( mongol ug – chono( amitan)) * ch * avia bolno.
der Charakter – zan baidal . ( der xa-rak-ter )
der Christ – xristosiin shashin .( der xi-rist )
Yag undsen german ugnuuded * C * + * H * baival ( mongol ug – xoni , xar ) *X* aviagaar duuddag.ugnuudee neg duudaad uzde.xe xe
Mon bas zarim german ug .der Cousin – uyel ax .( egch bish ) [ ku-zin ]
die Cousine – uyel egch . [ku-zine] ( z-g zaraa gedegiin *z* geer duudaarai.
die Cousine – gedeg ugiig zadlii .die – dii ,
c – k useg bolson
xerev ugiin dund * O * + * U* baival * unee gedgiin * u * aviagaar duudaarai.
• S * - s useg maani ugend ixevchlen ( mongol ug – zaraa ) * z * aviagaar duudagddag.
edgeer ugend * c * useg maani mon l * K * gesen aviag gargana.
4.D d – zugeer l mongol * d * aviatai ijil .
das Dach – deever ( baishingiin )
der Dampf – uur ( usnii uur manan )
das Dach- das – zugeer l shuud * das * gexdee * s * aviag ( mongol ug –sam ) gedeg ugiin s aviaagar duudaarai .
Dach- Da-ch ----*Ch* avia deer xelsenchlen * X* usegiig ( mongoloor ) ilerxiilne. Da – x
der Dampf – der = d-e-r ( mongol ug – der ( dereldeg he he ) ) gexdee jaaxaan urtaar jaaxan shuu.
Dampf= Dam – pf-----Dam ( mongol ug – dam (yaria)) ---
ugiin exend ch bai dund ch bai suuld ch bai xerev * P * + * f * baival * F* aviagaar duudagdana.
duudaad neg uzde. der Dampf.
5.E e- xeden jishee ug ogii tegeed tailbar xiiye bi .
eins – negiin too .
das Eis – mos esuul moruujin ( zairmag )
edgeer xoyor ug barag ijil . eins = * e * + * i * baival ( mongol ug – ail ( ger ) mon bas neg ug ( ayz – xogjim ) edgeer ugsiin * ai *, *ay * avianuudiin dunduur ….yooy lag xetsuu bna a …
Yor ni amarxanaaar zugeer ( mongol ug – ayz ( xogjim ) ) * ay* gesen aviag avaad * a * usegiig jaaxan urtaar duudaad xelbel bolno .tegeed deer ni + ns
ei + ns ( n-useg yav xeveeree , s-usegiig ( mongol ug – ( sam ) ) *S* usgeer duudaarai.
shal oilgomjgui bichee xayasan bna bi . zugeer ugend * e * + * i * gesen avianuud niilj orson yamarch toxioldold edgeer xoyor usgiig * ay* gej duudaarau .Angil tsagaan tolgoin * I i * usegtei yaag adil.Za
das Eis – das Eis – barag unshij bolj baigaazdee.yor ni neg ugiig 5-10 udaa changaar tod barag orilj xelxed ug zugshirxed amar baidag.tolind xarj baigaad xelbel bur zugeer.
Bi * ei* tai xeden ug ogii unshaarai za .
einzig- tsor gants,gav gants = ein + zig ( ein –gedegiig chadax uchir orxiloo )
zig- * z * useg ugend oroxdoo ( mongol ug – tsetseg ) * ts * aviag ilerxiilne.
Tegeed z-r duudaad uzvel * i * , * g * xoyor mongoltoi ijilxen yum chini *zig* ( tsig )
der Eindruck – ein + druck ( exleed dru , dru , dru geed xed changa xelchix ) ugiin dund * C * + * K * baival ene niilemjiig * K * gexdee jaaxaan xatuu.odoo ein + druck geed xelde …boljaaj x exe….bolkuu bol asuugaarai daraa iluu chadalaaraa tailbarlaj ogii za .ugiin exend suuld adagt yag l ijil -* ay*
yor ni bol * e * + * i * ene niilemjiig oilgoson baix te . * ei *
Mon bas neg niilemj bii : * e * + * u * edgeer xoyor useg * eu * ugiin exen dund adagt xamaagui * ooy * ( mongol ug – oyox ( yum oyox xatgax ) gedeg ugiin *oy* gesen xesgiin *o* -g ni urtaar duudaad * ooy *.yor ni minii bichseniig unshix dalimdaa amandaa ugleed yavuul bolox baix gej bodjiino .
Jishee xeden ug ogii....
Europa- evrop tiv = *oyropa*
euch- ogox orshixiin tiin yalgald- ta nart , esvel zaxiin tiin yalgald ta nariig = *ooyx* ---eu + ch = eu ( oy) + ch ( x )
busad toxioldold * e * zugeer jiriin mongol e-geer duudagdana .
F f - fahren – unaagaar yavax = fah – ren
Fah = ugiin dund orson egshgiin ardax * h * useg tuxain omnox usgee urtaar duuduulj ogdog….texeer mminii jishee ugend –faaren gesen duudlagatai.
• r * uul ni ene usegiig lag sonin duuddag . bi yag tailbarlaj chadkuu.tegeed ch odooxondo tolgoinuudiig chini erguuleed yaxav gej bodjiino .
fangen- barix
G g – ugend zugeer l baxi baidgaarai.mongol * g * tei ijilxen.
der Gast – zochin …. ga + st ( gexdee ene toxioldold s , t gesen usguud maani tus tusdaa oor ooriin undsen duudlagaar orno * s mongol ug sam * t – mongol ug – tam.
Ta xed gaixaj magadguilde. …yamar m*ng*r yum be ..yamar toxioldold * sh * bolchood yamar toxioldold salgaj duudaad baigaan gej .Bi ch ooroo sain medkuu ugaasaa ugiin l ingej duudax yostoi .yamar neg tiim zui togtol geech end baixguig oilgooroi.Gexdee minii oilgoj baigaagaar ugiin exend *St-* baival yamagt * mongol ug – shatar * * sh * aviagaar duudna.yag .
Za za tsaashaa uzii…
das Geld – mongo
gestern – ochigdor ( end bas l *s* , *t* xoyor maani * sh * gej duudagdaxgui.tus tusiin duudlagaar duudagdana. texeer barag ugiin dund orvol salj , exend orvol *sh * duudagdana.
gruen - * ue* ene nogoo deeree tsegtei. nogoon ongo gejaan.mongol xun shuud davxardsan xoyor gurvan giiguulegch neg dor orood duuxaar jaaxan xetsuu baix.Gexdee xed sain orilchixod zugeer bolnoo .
Za bi margaash urgeljleliig ni tavii namaig uuchlaarai.Aptek orox xereg garchlaa.Uuchlaarai.end odoo 22 tsag gedeg chini mongold bol 5 tsag .texeer bi margaash 13 geed tavina gexeer ta bugd 20 tsagt orj ireerei.zavgui bol amraltiin odrooroo orj ireed xarsanch bolno.daraagiin xicheel 2 daxi odor yum chini .
neeree ta xed xaana xaana baidgaa bicheerei. tsagiin zoruu gextei tiim chuxal bish baixa te .
Tegeed namaig bitii shoolooroi.Asuuuj barix yum baival asuugaal baigaarai za yu .bi xeleel bna .interneteer bolxoor exnii xicheeluud jaaxan xetsuul bna .Ta xeded ch bas oilgoxod xyalbar bish baigaa baix.Bi oilgoj bna aa .Gexdee xeduulee neg unshaad surchuul tsaashaagaa aygui goy sonirxoltoi bolnoo bi amlaj bna.durem ni aygui goy sonirxoltoi . bas tiim amarxan bish ch zugeer bolomjiin exnii eeljind.
Za daraa uulzatlaa bayartai.
Tschuess ! – bayartai gejaan x exe. yaj unshxuu gexeer --*tsch* ene dorvon useg ugiin dund exend xamtdaan baival * mongol ug -chono* * ch * usgeer duudnana. daraagiin *ue* nogoo tsegtei x exe.tsegtei gej yag neriig ni * a – umlaut * gedeg ( um + laut - * au * gej x exe za za zugeer * a * + * u mongol ug * utas - telefon* * mongol usegnuudiig niiluulchix.)
Za bajaarai bi krilleer bicheed xaruulii za .bugdeeree odoo unshaad yum bicheed garaxdaa tschüss gejaarai za .xe xe.
Tiin bas nada aygui goy itgel uzuulj baigaad Danke ( bayarllaa – unshij bolj baigaaz ).gexdee bi bas aimar sanaa zovool bna.Tegej ix xund goy yum yarij xelcheel yag xicheel zaax gesen neg l doroo olkuu.gexdee yaxvee xicheenee bi za .
Za yaag jinxeneesee Tschüss ! x exe.
1.A a – usegiig oguulbert jiriin l a usgeer duuddag.aa- urt aa usgiig urtaar boginiig boginoor.
gexdee ixenx german ugend orson ( mongoloor bol egshig useg a, e ,i , o....) egshig usegnuud orgolttoi duudagddag.Urtaar gesen ug.tiim bolxoor bi tsaashid ugend orson urtaar duudagdag egshignuudiig tod xaraar esvel dooguur ni zuraasaar temdeglej yavii.
A a- tai jishee xeden ug ogii – die Klasse ( angi )
der Staat ( uls , tor zasag )
die Bahn ( tomor zam , gudamj zam )
die Bahn - gedeg ugiig avch zadlii tsomooroo.
Exnii ug *die* usgeer zadavlbal * d * , * i *, * e *.---D – usegiig zugeer l d-geer duudna.Xarin ugiin dund * i * + * e * useg niilj orson baival urtaar ii gej duudana. diid geed chignaalddagiin * dii* avia.
Bahn – B avia zugeer mongoltoi ijil . xarin ugiin dund * a * + * h * baival uuniig urt * aa *gej oilgoj bolno. Gexdee ene Bahn gedeg ugiig duudaxda * n * -iin ard jaaxaan * a * jiiregleerei za .
die Klasse = kla + sse ------* kla * geed xelxeer amarxan baigaaz.yag l mongol duudlagaar. xarin ugiin dund * s * useg davxardaj orson baival. zugeer l ( mongol ug – sam ) * s * -usgeer duudana.gexdee jijkeen urt.
die Klasse.bolj bna u
der Staat- Ugiin exend * S * useg ni * T* esvel * P * usegnii omno orson baival ( mongol ug – shatar ( togloom ) ) * sh * avia boldog .galiglaj bichvel :shtaat.Bi anx surxaasaa omno german kino sonsoj uzejaaxad aygui ix * sh * usegtei .xe xe.
Texeer ter deer bichseng martaj bolkuu p, t –iin omno yamagt * sh * bolno.
2. B b – texeer b avia omno uzsen shig ugend yag xeveereel ordog baix ni .end neex sanaa zovox xeregui.
3.C c -* Tse*----German xelend * c * geer exelsen ug tiim olon baixgui ee.Ixenx gadnaas orj irsen xari ugend * c * avia baidag.Jishee ni * Chips * Angil duudlagaar duudaj bolno…Mon * Chef * Sheef ( angilaar duudarai )
Za baijaarai jishee xeden ug ogoodxii za : das Cafe – kafe ( end *c* maani * k * bolj duudagdana.Amarxanada gadaad ugnuuded mongoloor bol xari ugnees orj irsen tsooxon xeden ugnuuded * c * avia * k* bolj ordog bna .
der Champion – avarga
Mon bas zarim gadaad ugend * c * ( mongol ug – chono( amitan)) * ch * avia bolno.
der Charakter – zan baidal . ( der xa-rak-ter )
der Christ – xristosiin shashin .( der xi-rist )
Yag undsen german ugnuuded * C * + * H * baival ( mongol ug – xoni , xar ) *X* aviagaar duuddag.ugnuudee neg duudaad uzde.xe xe
Mon bas zarim german ug .der Cousin – uyel ax .( egch bish ) [ ku-zin ]
die Cousine – uyel egch . [ku-zine] ( z-g zaraa gedegiin *z* geer duudaarai.
die Cousine – gedeg ugiig zadlii .die – dii ,
c – k useg bolson
xerev ugiin dund * O * + * U* baival * unee gedgiin * u * aviagaar duudaarai.
• S * - s useg maani ugend ixevchlen ( mongol ug – zaraa ) * z * aviagaar duudagddag.
edgeer ugend * c * useg maani mon l * K * gesen aviag gargana.
4.D d – zugeer l mongol * d * aviatai ijil .
das Dach – deever ( baishingiin )
der Dampf – uur ( usnii uur manan )
das Dach- das – zugeer l shuud * das * gexdee * s * aviag ( mongol ug –sam ) gedeg ugiin s aviaagar duudaarai .
Dach- Da-ch ----*Ch* avia deer xelsenchlen * X* usegiig ( mongoloor ) ilerxiilne. Da – x
der Dampf – der = d-e-r ( mongol ug – der ( dereldeg he he ) ) gexdee jaaxaan urtaar jaaxan shuu.
Dampf= Dam – pf-----Dam ( mongol ug – dam (yaria)) ---
ugiin exend ch bai dund ch bai suuld ch bai xerev * P * + * f * baival * F* aviagaar duudagdana.
duudaad neg uzde. der Dampf.
5.E e- xeden jishee ug ogii tegeed tailbar xiiye bi .
eins – negiin too .
das Eis – mos esuul moruujin ( zairmag )
edgeer xoyor ug barag ijil . eins = * e * + * i * baival ( mongol ug – ail ( ger ) mon bas neg ug ( ayz – xogjim ) edgeer ugsiin * ai *, *ay * avianuudiin dunduur ….yooy lag xetsuu bna a …
Yor ni amarxanaaar zugeer ( mongol ug – ayz ( xogjim ) ) * ay* gesen aviag avaad * a * usegiig jaaxan urtaar duudaad xelbel bolno .tegeed deer ni + ns
ei + ns ( n-useg yav xeveeree , s-usegiig ( mongol ug – ( sam ) ) *S* usgeer duudaarai.
shal oilgomjgui bichee xayasan bna bi . zugeer ugend * e * + * i * gesen avianuud niilj orson yamarch toxioldold edgeer xoyor usgiig * ay* gej duudaarau .Angil tsagaan tolgoin * I i * usegtei yaag adil.Za
das Eis – das Eis – barag unshij bolj baigaazdee.yor ni neg ugiig 5-10 udaa changaar tod barag orilj xelxed ug zugshirxed amar baidag.tolind xarj baigaad xelbel bur zugeer.
Bi * ei* tai xeden ug ogii unshaarai za .
einzig- tsor gants,gav gants = ein + zig ( ein –gedegiig chadax uchir orxiloo )
zig- * z * useg ugend oroxdoo ( mongol ug – tsetseg ) * ts * aviag ilerxiilne.
Tegeed z-r duudaad uzvel * i * , * g * xoyor mongoltoi ijilxen yum chini *zig* ( tsig )
der Eindruck – ein + druck ( exleed dru , dru , dru geed xed changa xelchix ) ugiin dund * C * + * K * baival ene niilemjiig * K * gexdee jaaxaan xatuu.odoo ein + druck geed xelde …boljaaj x exe….bolkuu bol asuugaarai daraa iluu chadalaaraa tailbarlaj ogii za .ugiin exend suuld adagt yag l ijil -* ay*
yor ni bol * e * + * i * ene niilemjiig oilgoson baix te . * ei *
Mon bas neg niilemj bii : * e * + * u * edgeer xoyor useg * eu * ugiin exen dund adagt xamaagui * ooy * ( mongol ug – oyox ( yum oyox xatgax ) gedeg ugiin *oy* gesen xesgiin *o* -g ni urtaar duudaad * ooy *.yor ni minii bichseniig unshix dalimdaa amandaa ugleed yavuul bolox baix gej bodjiino .
Jishee xeden ug ogii....
Europa- evrop tiv = *oyropa*
euch- ogox orshixiin tiin yalgald- ta nart , esvel zaxiin tiin yalgald ta nariig = *ooyx* ---eu + ch = eu ( oy) + ch ( x )
busad toxioldold * e * zugeer jiriin mongol e-geer duudagdana .
F f - fahren – unaagaar yavax = fah – ren
Fah = ugiin dund orson egshgiin ardax * h * useg tuxain omnox usgee urtaar duuduulj ogdog….texeer mminii jishee ugend –faaren gesen duudlagatai.
• r * uul ni ene usegiig lag sonin duuddag . bi yag tailbarlaj chadkuu.tegeed ch odooxondo tolgoinuudiig chini erguuleed yaxav gej bodjiino .
fangen- barix
G g – ugend zugeer l baxi baidgaarai.mongol * g * tei ijilxen.
der Gast – zochin …. ga + st ( gexdee ene toxioldold s , t gesen usguud maani tus tusdaa oor ooriin undsen duudlagaar orno * s mongol ug sam * t – mongol ug – tam.
Ta xed gaixaj magadguilde. …yamar m*ng*r yum be ..yamar toxioldold * sh * bolchood yamar toxioldold salgaj duudaad baigaan gej .Bi ch ooroo sain medkuu ugaasaa ugiin l ingej duudax yostoi .yamar neg tiim zui togtol geech end baixguig oilgooroi.Gexdee minii oilgoj baigaagaar ugiin exend *St-* baival yamagt * mongol ug – shatar * * sh * aviagaar duudna.yag .
Za za tsaashaa uzii…
das Geld – mongo
gestern – ochigdor ( end bas l *s* , *t* xoyor maani * sh * gej duudagdaxgui.tus tusiin duudlagaar duudagdana. texeer barag ugiin dund orvol salj , exend orvol *sh * duudagdana.
gruen - * ue* ene nogoo deeree tsegtei. nogoon ongo gejaan.mongol xun shuud davxardsan xoyor gurvan giiguulegch neg dor orood duuxaar jaaxan xetsuu baix.Gexdee xed sain orilchixod zugeer bolnoo .
Za bi margaash urgeljleliig ni tavii namaig uuchlaarai.Aptek orox xereg garchlaa.Uuchlaarai.end odoo 22 tsag gedeg chini mongold bol 5 tsag .texeer bi margaash 13 geed tavina gexeer ta bugd 20 tsagt orj ireerei.zavgui bol amraltiin odrooroo orj ireed xarsanch bolno.daraagiin xicheel 2 daxi odor yum chini .
neeree ta xed xaana xaana baidgaa bicheerei. tsagiin zoruu gextei tiim chuxal bish baixa te .
Tegeed namaig bitii shoolooroi.Asuuuj barix yum baival asuugaal baigaarai za yu .bi xeleel bna .interneteer bolxoor exnii xicheeluud jaaxan xetsuul bna .Ta xeded ch bas oilgoxod xyalbar bish baigaa baix.Bi oilgoj bna aa .Gexdee xeduulee neg unshaad surchuul tsaashaagaa aygui goy sonirxoltoi bolnoo bi amlaj bna.durem ni aygui goy sonirxoltoi . bas tiim amarxan bish ch zugeer bolomjiin exnii eeljind.
Za daraa uulzatlaa bayartai.
Tschuess ! – bayartai gejaan x exe. yaj unshxuu gexeer --*tsch* ene dorvon useg ugiin dund exend xamtdaan baival * mongol ug -chono* * ch * usgeer duudnana. daraagiin *ue* nogoo tsegtei x exe.tsegtei gej yag neriig ni * a – umlaut * gedeg ( um + laut - * au * gej x exe za za zugeer * a * + * u mongol ug * utas - telefon* * mongol usegnuudiig niiluulchix.)
Za bajaarai bi krilleer bicheed xaruulii za .bugdeeree odoo unshaad yum bicheed garaxdaa tschüss gejaarai za .xe xe.
Tiin bas nada aygui goy itgel uzuulj baigaad Danke ( bayarllaa – unshij bolj baigaaz ).gexdee bi bas aimar sanaa zovool bna.Tegej ix xund goy yum yarij xelcheel yag xicheel zaax gesen neg l doroo olkuu.gexdee yaxvee xicheenee bi za .
Za yaag jinxeneesee Tschüss ! x exe.
Guten Tag. he he.saixan amartsgaasan u ...
Bi say boschood odoo shudnii emneleg orox geel .texeesee omno xeden yum bicheed garchii...
end bi 12 udaagiin oroltiin yoronxii xar zuragiig ni tavila .
1. a.Tsagaan tolgoi.
b.Usgiin niilemj , tuunii duudlaga zui .
2. a.Ugsiin aimag .
b.Jinxene ner .
3. a.Uil ug
b.uil ugiin xuvilal , tsag , xev baidal ,
4. a.Tiin yalgal
b.Oguulberiin zoxion baiguulalt.
5. a.Temdeg ner
b. Tuunii xuvilal.
6. a.Praeposition - Ugtlaga ug
b. ugtlaga ug uguulberlt
7. a. Davtlaga xicheel
b. dUndiin shalgalt.
8. Adverb
9. Pronomen
10.zov bichix durem.
11. orchuulga.
12. Shalgalt.
edgeer undsen sedvuuded dotor ni aygui olon zuil bargtsan baigaa.Tiim bolxoor ta bugd pc-dee neg xavtas neegeed tuxai burt ni xatvaslaad yavaarai.Bi dundiin zarim neg shalgaltuudiig end tavixdaa. Omnox xuudasnii zarim neg zuiluudiig zasaad arilgaad yavaad baina .xe xe.
tiin bas neg yum bna . Bi angiin jijuur gej xuniig doloo xonogoor tomlii gej bodloo . Ter xun yu xiix ve gexeer xe xe .xumuus shine xicheel tavisan odor xerxen orj irj buig burtgex yum.Ta xed xicheeld oroltsoj baigaagaa yamar neg baidlaar * anxa* ch yumuu esul asuult asuugad temdegluuleed baigaarai za .zondoo asuul garch irex baix .bi ROSa_11 gishuuniig ene udaagiin jijuureer tomilloo. bolxuu ?
za bi shudnii emnelgeesee orj ireed shuud nogoo niilemjiin urgeljleliig tavii.
Anxaaaral tavisand bayarllaa.
Xundetgesen Burn_st gishuun
PS: Mod -d sedviig maani naaj ogsond bayarllaa .Daraa daraagiin udaa zondoo xamtarch ajillana gej naidaj bna .
Bi say boschood odoo shudnii emneleg orox geel .texeesee omno xeden yum bicheed garchii...
end bi 12 udaagiin oroltiin yoronxii xar zuragiig ni tavila .
1. a.Tsagaan tolgoi.
b.Usgiin niilemj , tuunii duudlaga zui .
2. a.Ugsiin aimag .
b.Jinxene ner .
3. a.Uil ug
b.uil ugiin xuvilal , tsag , xev baidal ,
4. a.Tiin yalgal
b.Oguulberiin zoxion baiguulalt.
5. a.Temdeg ner
b. Tuunii xuvilal.
6. a.Praeposition - Ugtlaga ug
b. ugtlaga ug uguulberlt
7. a. Davtlaga xicheel
b. dUndiin shalgalt.
8. Adverb
9. Pronomen
10.zov bichix durem.
11. orchuulga.
12. Shalgalt.
edgeer undsen sedvuuded dotor ni aygui olon zuil bargtsan baigaa.Tiim bolxoor ta bugd pc-dee neg xavtas neegeed tuxai burt ni xatvaslaad yavaarai.Bi dundiin zarim neg shalgaltuudiig end tavixdaa. Omnox xuudasnii zarim neg zuiluudiig zasaad arilgaad yavaad baina .xe xe.
tiin bas neg yum bna . Bi angiin jijuur gej xuniig doloo xonogoor tomlii gej bodloo . Ter xun yu xiix ve gexeer xe xe .xumuus shine xicheel tavisan odor xerxen orj irj buig burtgex yum.Ta xed xicheeld oroltsoj baigaagaa yamar neg baidlaar * anxa* ch yumuu esul asuult asuugad temdegluuleed baigaarai za .zondoo asuul garch irex baix .bi ROSa_11 gishuuniig ene udaagiin jijuureer tomilloo. bolxuu ?
za bi shudnii emnelgeesee orj ireed shuud nogoo niilemjiin urgeljleliig tavii.
Anxaaaral tavisand bayarllaa.
Xundetgesen Burn_st gishuun
PS: Mod -d sedviig maani naaj ogsond bayarllaa .Daraa daraagiin udaa zondoo xamtarch ajillana gej naidaj bna .
1.Useg ba usgiin Niilemj 2.Xolboo , duudlaga, galig , tailbar 3.Jishee ugs.
a --------------------Edgeer gurvan a useg ugend urtaar duudagdana. ´
ah ------------------------------- temdegeer bi urtaar duudagdax aviag durslev.
aa --------------------------------[ a : ]
baden – usan orox / baaden/
die Bahn – tomor zam , /baan/ n-iin ard bas jijxen a jiiregleerei.xelnii uzuuriin n
der Staat – uls , tor / shtaat/
a-------------------Ene bogino a ugend jiriin duudagdana.
die Klasse , ab , an
e------------------------- Edgeer gurvan e avia ugend urtaar duudagdana.
eh---------------------------- [ e: ]
ee-----------------------------Urt e-r duudagdana. [ e : ]
der Weg – zam
sehen – xarax / seyen / duudaxda ( mongol ug – yeven – boov ) * ye* aviag * eh* -d orluulj xeleerei -seeyen
der Tee - tsai
e
ae- deeree tsegtei
ae – deeree tsegtei a
aeh- bas ijil
Bogino e-r duudagdana.
[ e ]
stellen –tavix ( t-iin omnox s * sh*-r duudagdana . ---shtellen
es – ter ( neg yum )
kraeftig – xuchtei ( kreftig)
spaet – oroitson ( p-iin omnox s useg min * sh* aviagaar duudagdana. ( shpeet )
zaehlen-toolox ( tseelen ) ugiin suuld orson n usgiin daraa omnox egshigiig ni bas davxar jiiregleerei.
i---------------------- Edgeer dorvon useg, usgiin niilemj urt * i * bolno
ie ---------------------[ i : ]
ih
iehdas Kino – kino teater ( kiino )
sieben-doloogiin too (siiben )
ihr – ta nar ( iye ) esvel ( iir gej duudsan ch bas bolno)
die Beziehung – xariltsaa xolboo .( betsiiung esvel betsiiyung )
i -------------------------- Bogino i –r duudagdana.
i
bitten – guix ( bitten)
in , bis ,
o
oh
oo
Edgeer gurvan o-iin niilemj urt o usegeer duudagdana.nemelt tailbar xiixed o useg ni mongol o –toi ijil bish .jaaxan ondoo .zarim toxioldold. ( mongol ug – uneg ) *u* , mon (mongol ug – urgamal) * u* xoyoriin zavsaraar duudagdana.
Das Brot – talx ( bruut)
wohnen – amidran suux ( wuunen )
das Boot – jijig zavi ( buut )
o
o
Bogino o –r duudagdana.
voll – duuren = * v * useg ni zarim toxioldold * f * avia bolj xereglegdene. ixenxde o usgiin omno * f * avia bolno ( foll )
ob , von
a --------------------Edgeer gurvan a useg ugend urtaar duudagdana. ´
ah ------------------------------- temdegeer bi urtaar duudagdax aviag durslev.
aa --------------------------------[ a : ]
baden – usan orox / baaden/
die Bahn – tomor zam , /baan/ n-iin ard bas jijxen a jiiregleerei.xelnii uzuuriin n
der Staat – uls , tor / shtaat/
a-------------------Ene bogino a ugend jiriin duudagdana.
die Klasse , ab , an
e------------------------- Edgeer gurvan e avia ugend urtaar duudagdana.
eh---------------------------- [ e: ]
ee-----------------------------Urt e-r duudagdana. [ e : ]
der Weg – zam
sehen – xarax / seyen / duudaxda ( mongol ug – yeven – boov ) * ye* aviag * eh* -d orluulj xeleerei -seeyen
der Tee - tsai
e
ae- deeree tsegtei
ae – deeree tsegtei a
aeh- bas ijil
Bogino e-r duudagdana.
[ e ]
stellen –tavix ( t-iin omnox s * sh*-r duudagdana . ---shtellen
es – ter ( neg yum )
kraeftig – xuchtei ( kreftig)
spaet – oroitson ( p-iin omnox s useg min * sh* aviagaar duudagdana. ( shpeet )
zaehlen-toolox ( tseelen ) ugiin suuld orson n usgiin daraa omnox egshigiig ni bas davxar jiiregleerei.
i---------------------- Edgeer dorvon useg, usgiin niilemj urt * i * bolno
ie ---------------------[ i : ]
ih
iehdas Kino – kino teater ( kiino )
sieben-doloogiin too (siiben )
ihr – ta nar ( iye ) esvel ( iir gej duudsan ch bas bolno)
die Beziehung – xariltsaa xolboo .( betsiiung esvel betsiiyung )
i -------------------------- Bogino i –r duudagdana.
i
bitten – guix ( bitten)
in , bis ,
o
oh
oo
Edgeer gurvan o-iin niilemj urt o usegeer duudagdana.nemelt tailbar xiixed o useg ni mongol o –toi ijil bish .jaaxan ondoo .zarim toxioldold. ( mongol ug – uneg ) *u* , mon (mongol ug – urgamal) * u* xoyoriin zavsaraar duudagdana.
Das Brot – talx ( bruut)
wohnen – amidran suux ( wuunen )
das Boot – jijig zavi ( buut )
o
o
Bogino o –r duudagdana.
voll – duuren = * v * useg ni zarim toxioldold * f * avia bolj xereglegdene. ixenxde o usgiin omno * f * avia bolno ( foll )
ob , von
Сүүлийн удаа burn_st 2-р сар.17.06 10:20 pm-д засварласан, нийт 2 удаа засварласан.
u
uh
ene xoyor useg ugend urt * u * bolj orno . [ u : ] . ene usegiig xelxed jaaxan xetsuu baij magad . ( mongol ug – uneg [ amitan ] ) * u * useg mon uruul am gedegt ordog * u* useg xoyoriin goloor l duudxad bolno.za jishee ug deer oilgogdox baix .
das Buch – nom ( buux ( uneg gedgiin * u * -r )
der Stuhl – sandal [ shtuul – uneg gedgiin u-r ]
u
Ugend bogino u bolj duudagdana.
der Pulover – nooson tsamts ( puloover ) pu + lo+ ver ( pu + lo + ver ) * v * useg * w * avia bolj orj baigaag anxaarai .
ue ( deeree tsegtei ni )
ueh
y
edgeer gurvan useg ugend ( mongol ug – uil (xereg) gedgiin * ui * avia bolj orno . bas urtaar duudagdana
der Schueler – suragch (eregtei) .Ugiin exend dund orson *S* + *C*+* H* ene gurvan avia niilj baigaad gantsxan ( mongol ug – shatar (togloom ) * sh * aviag ilerxiilne. ( shuuiler )
frueh – ert ( fruui )
der Typ – xev mayag zagvar style. ( tiip esvel Tuip )
ue
y
ene xoyor useg ugend *u* aviag durselne.(mongol ug –uneg )
das Glueck – az , jargal ( gluik)
Ypsilon – ( upsilon )
lügen-xudlaa yarix ( luuigen)
oe – deeree tsegtei o
oeh
ene xoyor dudlaga ni ugend ( oi mod ) * oi * mon ( uil xereg ) * ui * avia nariin dunduur duudagnana.Bi yag xelj ogch chadkuu bolxoor .Gexdee bi buur bolkuu bol ooroo neg mic avjaagaad xudlaa unen orilj xashgaraad duudaj uzuulii.Yor ni gadaad xun yag german xun shig duudna gej bol baixguilde.Asiudad ene gurvan usgen deer problem ix baidag baix .oe , ae , ue , tsegteinuud .
loesen-tailax zadlax bodox ( luizen ) s- usgiig (zaraa-amitan) z –eer duudna.
froelich – bayartai jargaltai baix, ( fruuilich ) ch –g * x *-r duudxaa martvaa.,
oe – bogino duudagdana.
der Loeffel – xalbaga. ( loifel ) [ o usgiig ondog gedgiin o-r duudaarai ]
ei
ai
ey
ay
usgiin ene dorvon niilemj ni ugend ( mongol ug –airag ) *ai * + [ mongol ug –yamaa ] y usgiig araas ni mash budgeer xelne.
der Wein – dars [ waiyn ]
der Mai – tavan sar [ maiy]
Bayern – Bavari muj ( baiyern )
au
Ugend ene xoyor usgiin niilemj *a* +*u*( unaga)
das Auge – nud (auge )
eu
aeu – ( urd taliin ae –ni nogoo tsegtei ( a umlaut )
oi
edgeer usegnii niilemjuud ni ugend ( mongol ug – oyox (xatgax ) * oy * gesen aviag jaaxan urtaar * ooy*.
heute – onoodor ( xooyte )
Traeme –zuud ( trooyme)
der Boiler – us xalaagch ( booyler )
p
pp
edgeer p usegnuud ugend undsen duudlagaaraa buyu *p* aviagaar orno .
die Oper – duuri ( ooper )
doppelt- xoyor , davxar ( doppelt )
b
ene useg ugend mon l undsen utgaara .
gelb – shar ongo –( gelb )
das Buch – nom ( buux)
t
tt
th
dt
edgeer dorvon usgiin niilemj usegnuud ni ugend * t * usegiig ilerxiilne.
die Tuer – xaalga uud ( tuuier )
bitten – guix ( bitten )
die Theorie – onol ( teorii)
die Stadt – xot ( shtaat )
k
ck
c
edgeer gurvan useg ugend * k* aviag ilerxiilne .
koenen- chadax (kuuinen)
der Zucker – elsen chixer ( zsuuker )
g
ugend yag l *g* aviagaraa orno .
liegen- xevtex ( liigen )
f
ff
v
ph
edgeer useg usgiin niilemjuud ugend * F* aviag durselne.
das Feld- gazar , talbai ( feeld )
hoffen- naidax ( xoofen ) minii bichlegiin *x* usegiig (mongol ug xoni (mal )) * x usgeer duudaj baigaazde x exe *
der Vater – Aav ( faater )
die Phantasie – uran setgemj zognol ( fantazii )
w
v
edgeer usegnuud *mongol ug – vaar sav * *v* aviag ilerxiilne .
der Welt – delxii ( veelt )
das Visium – vis ( vizium ) s useg gantsaar baival ( zaraa – z ) usegiig ilerxiilne .
ss
ß
edgeer usegnuud ni ugend *s* aviag durselne .
die Tasse – ayaga ( taasse ) s useg davxardsan baival (ss) [mongol ug-sam ] *s* aviag ilerxiilne .
s gantsaar oroxdoo *z* aviag duudax bogood .jishee ug
reisen – ayalax ( raiyzen )
sch
sp
st
edgeer usegnuud *sh * aviag durselne .
die Schule – surguuli ( shuule )
das Spiel – togloom ( shpiil )
j
g
edgeer usegnuud ( mongol ug – jijig ( tom ) ugend ordog *j* aviag ilerxiilne .
der Journalist- setguulch ( jurnalist )
die Etage – davxar ( baishingiin ) [ etaje ] *g* useg tsoon xeden ugend l *j* avia boldog .ixenx toxioldold *g* xeveeree za .
ch
*x* usegeer ilerxiilne (mongol ug – xoni )
das Licht – gerel ( liixt )
mon ug *– ig* gesen noxtsoloor togsson baival *x* -r duudaj bolno.
Leipzig –germanii neg xotiin ner ( laiyp-ts-ix )
j
useg mon zarim ugend (mongol ug –yamaa ) *ya* avia bolj ilerne.
die Jacke – xurem kurchik ( yaake )
n
nn
ugen *n * useg xeveereel unshigdana.
der Name – ner ( naame )
nennen- nerlex ( nennen )
h – ugiin exend gantsaar orson mon ugiin dund giiguulegchiin araas orson bol *x* aviagaar duudagdana.
die Hand – gar ( xaand )
das Heim – gal golomt ( xaiym )
x
ks
cks
chs
gs
edgeer usgiin niilemjuud *ks* gesen aviag ilerxiilne .
die Hexe – nogoo shuur unatsan chotgor xuuxen.( xekse )
der Keks – nariin boov ( keks )
der Knicks- yoslolt ( kniks )
sechs- zurgaagiin too ( seks )
z
ts
tz
edgeer gurvan niilemj ugend ( tsetseg jims ) *ts* aviag ilerxiilne.
die Zahl – too ( tsaal ) ugiin togsgold orson n,m,l usgiig jaaxan zoolxon duudaarai.Barag zoolnii temdegtei yum shig .
die Katze – muur ( katse )
qu.
ene niilemj ugend *ku* avia bolno .
Quadrat – kuadrat.
tsch- ene niilemj mongol ug – chono *ch * aviag ilerxiilne .
Deutsch – germal xel (dooych )
Deutschland- german uls ( dooychlaand )
Za uugeer ingeed minii exnii xicheel duusaj bna .ta buxen .Tsaash tsaashdiin xicheelee ulam sonirxoltoi bas idevxtei baixiin tuld exleed unshij usgee tanij surax xeregtei bolvuu .xe xe.yamar ch baisan aldaa onootoi exnii xicheelee ingeed ondorlii .Ta buxen asuuj lavlax zuil baival sanaa zovoltgui asuugaarai.Ugaasaa asuux yum zondoo garnalda.Bi say ergeed unshsan jaaxan xetsuul yum bichchij gexdee yaxvee.
3 sariin xagas gexed ta ooriigoo germanaar taniltsuulaad mon german nom setguuliig oilgoxgui ch gesen unshij chaddag bolno gej bi naidaj bna . Amjilt xusii .
daraa daraagiin xicheeluud iluu sonirxoltoi bolox baix .
Tiin bas nadaa ingej itgel xuleelgesen ta xeded mash ix bayarllaa.
Xundetgesen Burn_st
uh
ene xoyor useg ugend urt * u * bolj orno . [ u : ] . ene usegiig xelxed jaaxan xetsuu baij magad . ( mongol ug – uneg [ amitan ] ) * u * useg mon uruul am gedegt ordog * u* useg xoyoriin goloor l duudxad bolno.za jishee ug deer oilgogdox baix .
das Buch – nom ( buux ( uneg gedgiin * u * -r )
der Stuhl – sandal [ shtuul – uneg gedgiin u-r ]
u
Ugend bogino u bolj duudagdana.
der Pulover – nooson tsamts ( puloover ) pu + lo+ ver ( pu + lo + ver ) * v * useg * w * avia bolj orj baigaag anxaarai .
ue ( deeree tsegtei ni )
ueh
y
edgeer gurvan useg ugend ( mongol ug – uil (xereg) gedgiin * ui * avia bolj orno . bas urtaar duudagdana
der Schueler – suragch (eregtei) .Ugiin exend dund orson *S* + *C*+* H* ene gurvan avia niilj baigaad gantsxan ( mongol ug – shatar (togloom ) * sh * aviag ilerxiilne. ( shuuiler )
frueh – ert ( fruui )
der Typ – xev mayag zagvar style. ( tiip esvel Tuip )
ue
y
ene xoyor useg ugend *u* aviag durselne.(mongol ug –uneg )
das Glueck – az , jargal ( gluik)
Ypsilon – ( upsilon )
lügen-xudlaa yarix ( luuigen)
oe – deeree tsegtei o
oeh
ene xoyor dudlaga ni ugend ( oi mod ) * oi * mon ( uil xereg ) * ui * avia nariin dunduur duudagnana.Bi yag xelj ogch chadkuu bolxoor .Gexdee bi buur bolkuu bol ooroo neg mic avjaagaad xudlaa unen orilj xashgaraad duudaj uzuulii.Yor ni gadaad xun yag german xun shig duudna gej bol baixguilde.Asiudad ene gurvan usgen deer problem ix baidag baix .oe , ae , ue , tsegteinuud .
loesen-tailax zadlax bodox ( luizen ) s- usgiig (zaraa-amitan) z –eer duudna.
froelich – bayartai jargaltai baix, ( fruuilich ) ch –g * x *-r duudxaa martvaa.,
oe – bogino duudagdana.
der Loeffel – xalbaga. ( loifel ) [ o usgiig ondog gedgiin o-r duudaarai ]
ei
ai
ey
ay
usgiin ene dorvon niilemj ni ugend ( mongol ug –airag ) *ai * + [ mongol ug –yamaa ] y usgiig araas ni mash budgeer xelne.
der Wein – dars [ waiyn ]
der Mai – tavan sar [ maiy]
Bayern – Bavari muj ( baiyern )
au
Ugend ene xoyor usgiin niilemj *a* +*u*( unaga)
das Auge – nud (auge )
eu
aeu – ( urd taliin ae –ni nogoo tsegtei ( a umlaut )
oi
edgeer usegnii niilemjuud ni ugend ( mongol ug – oyox (xatgax ) * oy * gesen aviag jaaxan urtaar * ooy*.
heute – onoodor ( xooyte )
Traeme –zuud ( trooyme)
der Boiler – us xalaagch ( booyler )
p
pp
edgeer p usegnuud ugend undsen duudlagaaraa buyu *p* aviagaar orno .
die Oper – duuri ( ooper )
doppelt- xoyor , davxar ( doppelt )
b
ene useg ugend mon l undsen utgaara .
gelb – shar ongo –( gelb )
das Buch – nom ( buux)
t
tt
th
dt
edgeer dorvon usgiin niilemj usegnuud ni ugend * t * usegiig ilerxiilne.
die Tuer – xaalga uud ( tuuier )
bitten – guix ( bitten )
die Theorie – onol ( teorii)
die Stadt – xot ( shtaat )
k
ck
c
edgeer gurvan useg ugend * k* aviag ilerxiilne .
koenen- chadax (kuuinen)
der Zucker – elsen chixer ( zsuuker )
g
ugend yag l *g* aviagaraa orno .
liegen- xevtex ( liigen )
f
ff
v
ph
edgeer useg usgiin niilemjuud ugend * F* aviag durselne.
das Feld- gazar , talbai ( feeld )
hoffen- naidax ( xoofen ) minii bichlegiin *x* usegiig (mongol ug xoni (mal )) * x usgeer duudaj baigaazde x exe *
der Vater – Aav ( faater )
die Phantasie – uran setgemj zognol ( fantazii )
w
v
edgeer usegnuud *mongol ug – vaar sav * *v* aviag ilerxiilne .
der Welt – delxii ( veelt )
das Visium – vis ( vizium ) s useg gantsaar baival ( zaraa – z ) usegiig ilerxiilne .
ss
ß
edgeer usegnuud ni ugend *s* aviag durselne .
die Tasse – ayaga ( taasse ) s useg davxardsan baival (ss) [mongol ug-sam ] *s* aviag ilerxiilne .
s gantsaar oroxdoo *z* aviag duudax bogood .jishee ug
reisen – ayalax ( raiyzen )
sch
sp
st
edgeer usegnuud *sh * aviag durselne .
die Schule – surguuli ( shuule )
das Spiel – togloom ( shpiil )
j
g
edgeer usegnuud ( mongol ug – jijig ( tom ) ugend ordog *j* aviag ilerxiilne .
der Journalist- setguulch ( jurnalist )
die Etage – davxar ( baishingiin ) [ etaje ] *g* useg tsoon xeden ugend l *j* avia boldog .ixenx toxioldold *g* xeveeree za .
ch
*x* usegeer ilerxiilne (mongol ug – xoni )
das Licht – gerel ( liixt )
mon ug *– ig* gesen noxtsoloor togsson baival *x* -r duudaj bolno.
Leipzig –germanii neg xotiin ner ( laiyp-ts-ix )
j
useg mon zarim ugend (mongol ug –yamaa ) *ya* avia bolj ilerne.
die Jacke – xurem kurchik ( yaake )
n
nn
ugen *n * useg xeveereel unshigdana.
der Name – ner ( naame )
nennen- nerlex ( nennen )
h – ugiin exend gantsaar orson mon ugiin dund giiguulegchiin araas orson bol *x* aviagaar duudagdana.
die Hand – gar ( xaand )
das Heim – gal golomt ( xaiym )
x
ks
cks
chs
gs
edgeer usgiin niilemjuud *ks* gesen aviag ilerxiilne .
die Hexe – nogoo shuur unatsan chotgor xuuxen.( xekse )
der Keks – nariin boov ( keks )
der Knicks- yoslolt ( kniks )
sechs- zurgaagiin too ( seks )
z
ts
tz
edgeer gurvan niilemj ugend ( tsetseg jims ) *ts* aviag ilerxiilne.
die Zahl – too ( tsaal ) ugiin togsgold orson n,m,l usgiig jaaxan zoolxon duudaarai.Barag zoolnii temdegtei yum shig .
die Katze – muur ( katse )
qu.
ene niilemj ugend *ku* avia bolno .
Quadrat – kuadrat.
tsch- ene niilemj mongol ug – chono *ch * aviag ilerxiilne .
Deutsch – germal xel (dooych )
Deutschland- german uls ( dooychlaand )
Za uugeer ingeed minii exnii xicheel duusaj bna .ta buxen .Tsaash tsaashdiin xicheelee ulam sonirxoltoi bas idevxtei baixiin tuld exleed unshij usgee tanij surax xeregtei bolvuu .xe xe.yamar ch baisan aldaa onootoi exnii xicheelee ingeed ondorlii .Ta buxen asuuj lavlax zuil baival sanaa zovoltgui asuugaarai.Ugaasaa asuux yum zondoo garnalda.Bi say ergeed unshsan jaaxan xetsuul yum bichchij gexdee yaxvee.
3 sariin xagas gexed ta ooriigoo germanaar taniltsuulaad mon german nom setguuliig oilgoxgui ch gesen unshij chaddag bolno gej bi naidaj bna . Amjilt xusii .
daraa daraagiin xicheeluud iluu sonirxoltoi bolox baix .
Tiin bas nadaa ingej itgel xuleelgesen ta xeded mash ix bayarllaa.
Xundetgesen Burn_st
Zarlal
erxem gishuudees uuchlalt irex gesen yuma .
Bi odoo amralttai baigaa tul ene xugatsaanda ajil xiij baiga .tegeed bi margaashnaas bas l berlind doloo xonogiin ajiltai bolloo.Margaash ogloo exnii bogoonoor yavna.
daxiad uuchlaarai za .
Gexdee ta xed usegnuudee nudleed.Asuuj barix zuil baival bicheerei za .Bi dalimd ni orj irj baix bolno oo zaaval za .
Tegeed bi bas bodoj bna , onoo oroi suuj daraa doloo xonogiin xicheelee shivii gej .gexdee noir xurkuu chadval .xerev tegej chaduul bi avch yavaad tendeesee shuud tavij bas bolj bna .
Gishuudiig oilgono gej naidaj bna .
Gunee xundetgesen Burn_st
PS: 2 sariin 20 -n xeden bilee neg negdex odor minii xicheel exelne. tiim bolxoor dandaa gertee baixiim chini barag tasalkuu baixa .
tiin bas erxem Moderator ta .ene xuudasnuudad baiga zarim neg xeregui gej uzsen bichlegnuudiig ustgaj bolnoo za .
erxem gishuudees uuchlalt irex gesen yuma .
Bi odoo amralttai baigaa tul ene xugatsaanda ajil xiij baiga .tegeed bi margaashnaas bas l berlind doloo xonogiin ajiltai bolloo.Margaash ogloo exnii bogoonoor yavna.
daxiad uuchlaarai za .
Gexdee ta xed usegnuudee nudleed.Asuuj barix zuil baival bicheerei za .Bi dalimd ni orj irj baix bolno oo zaaval za .
Tegeed bi bas bodoj bna , onoo oroi suuj daraa doloo xonogiin xicheelee shivii gej .gexdee noir xurkuu chadval .xerev tegej chaduul bi avch yavaad tendeesee shuud tavij bas bolj bna .
Gishuudiig oilgono gej naidaj bna .
Gunee xundetgesen Burn_st
PS: 2 sariin 20 -n xeden bilee neg negdex odor minii xicheel exelne. tiim bolxoor dandaa gertee baixiim chini barag tasalkuu baixa .
tiin bas erxem Moderator ta .ene xuudasnuudad baiga zarim neg xeregui gej uzsen bichlegnuudiig ustgaj bolnoo za .
Oroin mend .
bi end jijkeen zuil bichcheed garla.
Bi enuugeer teruugeer /asuult sambaraar/ yavj baital manai zarim suragchid german oronii talaarx zuiliig nileed sonirxoj asuusan bna.Jishee ni Vi gishuun .
tiim bolxoor ta buxen xusvel bi ta xeded id-ga ogii tegeed tsag toxirch baigaad nadaas yum asuuj bolnoo.bi chadax chineegeeree tuslaxda tun taatai baix bolno.
Anxaaral tavisand Danke .
Xundetgesen Burn_st
bi end jijkeen zuil bichcheed garla.
Bi enuugeer teruugeer /asuult sambaraar/ yavj baital manai zarim suragchid german oronii talaarx zuiliig nileed sonirxoj asuusan bna.Jishee ni Vi gishuun .
tiim bolxoor ta buxen xusvel bi ta xeded id-ga ogii tegeed tsag toxirch baigaad nadaas yum asuuj bolnoo.bi chadax chineegeeree tuslaxda tun taatai baix bolno.
Anxaaral tavisand Danke .
Xundetgesen Burn_st
bayarllaa.BjE написал:hooh, gyalalzuulsan baishdee manai bagsh xexexe...
hey neg um helhed ongoo soliod yalgagdahaar bichbel iluu oilgogdohoor bolj bainaa.. ene tal deer anhaarna biz.
Bi daraagiin xicheeluudee goy ongo fondiig ni soliod tavii za .
Bi yag odoo berlin yavax bogonoo xuleegeed baij bna .
Ta xed usgee goy nudleed tseejleed baij baigaarai .bi tegjaagaad neg german test tavii unshaad baij baigaarai za .
Bayartai .
Xundetgesen Burn_st
Bichleguud ch shan tseverlegdjee! 